27.12.2026 kell 17 Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja

Eesti Sinfonietta aastalõpukontsert
JUPITER
27.12.2026 kell 17 Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja

Marcel Johannes Kits, tšello
Eesti Sinfonietta
Dirigent Maria Seletskaja

Wolfgang Amadeus Mozart
Sümfoonia nr.41 “Jupiter” K.551
Pjotr Tšaikovski
Variatsioonid rokokoo teemale op.33

vaheaeg

Felix Mendelssohn-Bartholdy
Sümfoonia nr 4 “Itaalia”

Marcel Johannes Kits on lõpetanud Trossingeni Muusikakõrgkooli, kus ta õppis Francis Goutoni juhendamisel, ja Berliini Kunstiülikooli, kus tema õpetajaks oli Jens Peter Maintz. Ta on esinenud solistina paljude orkestrite ees, sealhulgas Brüsseli Filharmoonikud, Läti Riiklik Sümfooniaorkester, Leedu Riiklik Sümfooniaorkester, Peterburi Sümfooniaorkester, Orchestre Royal de Chambre de Wallonie, Müncheni Kammerorkester, George Enescu Filharmoonia orkester ja paljud teised.

Ta on andnud kontserte sellistes nimekates saalides nagu Carnegie Hall, Peterburi Filharmoonia, Moskva Konservatoorium, Hamburgi Elbphilharmonie, Konzerthaus Berlin, Berliini Filharmoonia ja Boulez Saal. Marcel Johannes Kits pälvis kolmanda preemia kuninganna Elisabethi tšellokonkursil (2022) ja esikoha George Enescu nimelisel konkursil (2018).

Ta mängib Francesco Ruggeri valmistatud Itaalia tšellol (Cremona, 1674) ja Victor Fetique'i valmistatud poognaga, mille on tema kasutusse lahkesti andnud sihtasutus Deutsche Stiftung Musikleben.

Aastal 2025 valiti Marcel Johannes Kits Müncheni Filharmoonikute soolotšellistiks ja kinnitati sellele ametikohale 2026. aasta suvel.

Piletid müügil Piletilevis.


SUREMATU III. BEETHOVEN & CAGE

14.02.2027 kell 17 Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja
SUREMATU III. BEETHOVEN & CAGE

Johan Randvere, klaver
Eesti Sinfonietta
Dirigent Jaan Ots

Ludwig van Beethoven
Klaverikontsert nr.3 op.37
John Cage
4’33’’
Ludwig van Beethoven
Sümfoonia nr.3 op.55 „Eroica”

Karismaatiline muusik JOHAN RANDVERE on oma põlvkonna eredaimaid pianiste. Ta esineb regulaarselt solisti ja kammermuusikuna Eestis ja väljaspool ning on astunud üles legendaarsetes saalides nagu New Yorgi Carnegie Hall ja Moskva Kontservatooriumi suur saal, ta on andnud kontserte üle maailma.

Johan Randvere õppis Võru Muusikakoolis Merike Kappi ja Tallinna Muusikakeskkoolis Marja Jürissoni ja prof Ivari Ilja juures. Ta jätkas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja klaveriklassis ning Milano Giuseppe Verdi Konservatooriumis prof Valerio Premuroso käe all. Johan Randvere on Kultuurkapitali  stipendiumi “Ela ja sära” ja Artur Lemba nimelise loomingulise stipendiumi laureaat.

johanrandvere.com

Piletid müügil Piletilevis.


CONCERTO GROSSO IV. RALPH VAUGHAN WILLIAMS

21.03.2027 kell 17 Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja
CONCERTO GROSSO IV. RALPH VAUGHAN WILLIAMS

Eesti Sinfonietta
Kontsertmeister Peeter Margus

Heino Eller
Viis pala keelpilliorkestrile
Pjotr Tšaikovski
Serenaad keelpillidele op.48
Ralph Vaughan Williams
Concerto grosso

Ralph Vaughan Williamsi Concerto grosso on loodud 1950. aasta alguses Inglismaa Maapiirkondade Muusikakoolide Liidu (Rural Schools Music Association) tellimusel, tähistamaks ühingu 21. aastapäeva ning just sel põhjusel kirjutatud eesmärgiga ühendada esitusel väga erineva tasemega muusikuid. 1950. aasta novembris toimunud esiettekannet Londoni Royal Albert Hallis juhatas üks 20. sajandi silmapaistvamaid Briti dirigente, Sir Adrian Cedric Boult, BBC Sümfooniaorkestri rajaja, Londoni Filharmooniaorkestri peadirigent ja president, kelle elutööks oli eelkõige inglise heliloojate teoste esmaettekanded ja salvestamine.

Ralph Vaughan Williamsi Concerto grosso esiettekandel oli laval rohkem kui 400 muusikut, kellele kirjutatud muusikaline materjali oli jaotatud kolme mängutehniliselt erinevasse rühma.

Concertino osa mängisid edasijõudnud muusikud, kes esitasid tehniliselt nõudlikke soolopartiisid.

Tutti ehk Ripieno partii oli jõukohane keskmisel tasemel muusikutele.

Ad Libitum partii võimaldas täielikel algajatel teoses kaasa lüüa, lubades neil mängida vaid lahtistel keeltel.

Olgu öeldud - kui teost mängivad professionaalsed orkestrid, ei kasutata tavaliselt algajatele mõeldud Ad libitum partiid.

Kuigi kõnealune Concerto grossos on kirjutatud muusikaõpilasi silmas pidades, on sellest kujunenud väga populaane teos ka kõrgklassi kuuluvate orkestrite hulgas, nimetagem siin vaid Londoni Filharmooniaorkestrit, Londoni Sümfooniaorkestrit ja Briti erakordset kammerorkestrit Academy of St Martin in the Fields, kes on teose ka salvestanud legendaarse dirigendi Sir Neville Marrineri juhatusel plaadifirmale Decca.

Piletid müügil Piletilevis.


SUREMATU IV. BEETHOVEN & HAYDN

11.04.2027 kell 17 Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja
SUREMATU IV. BEETHOVEN & HAYDN

Sten Heinoja, klaver
Eesti Sinfonietta
Dirigent Jaan Ots

Ludwig van Beethoven
Klaverikontsert nr.5 op.73 „Emperor”
Joseph Haydn
Poco Adagio, cantabile keelpillikvartetist op.76 nr.3 „Emperor”
Ludwig van Beethoven
Sümfoonia nr.7 op.92

STEN HEINOJA on üks Eesti säravamaid muusikuid, rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud pianist, kelle interpretatsiooni iseloomustab emotsionaalne intelligentsus, tervikuhaare ja sügav muusikatunnetus. Tema muusikalisele lähenemisele on omane delikaatse kõla taotlus, ta mäng on läbimõeldud ja õhinast pakatav. Just siiras õhin muusikast on see, mis lummab ning kutsub kuulama.

Sten Heinoja esineb pidevalt nii soolo- kui ka kammermuusikuna erinevate koosseisude ja lavapartneritega tema repertuaar on väga mitmekülgne. Viimastel aastatel on ta lavakaaslaseks tšellist Marcel Johannes Kits.

Sten Heinoja musitseerib tihti orkestrite ees, nende hulgas on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Kymi Sinfonietta, Tallinna Kammerorkester, Eesti Sinfonietta, Jeruusalemma Sümfooniaorkester.

stenheinoja.com

Piletid müügil Piletilevis.


SUREMATU V. BEETHOVEN

16.05.2027 kell 17 Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja
Eesti Kammermuusika Ühingu ja Eesti Sinfonietta hooaja lõppkontsert
SUREMATU V. BEETHOVEN

Hans Christian Aavik, viiul
Eesti Sinfonietta
Dirigent Jaan Ots

Ludwig van Beethoven
Avamäng „Coriolanus” op.62
Ludwig van Beethoven
Viiulikontsert D-duur op.61
Ludwig van Beethoven
Sümfoonia nr.8 op.93

HANS CHRISTIAN AAVIK on väljapaistvamaid Eesti viiuldajaid, kes on oma mitmekülgse stiili ning selgelt eristuva kõlaga tähelepanu äratanud nii Eestis kui ka mitmel pool maailmas.

Ta on Carl Nielseni nimelise rahvusvahelise konkursi I preemia laureaat (2022). Lisaks kahele eripreemiale, millks olid parim kohustusliku pala esitus ja Odense Sümfooniaorkestri eripreemia, sõlmis temaga lepingu plaadifirma Orchid Classic ning järgnevatel hooaegadel on ta tihe külaline parimate Skandinaavia orkestrite ees. 2022. aastal pälvis Hans Christian Aavik Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia, Saksamaa Usedomi muusikafestivali prestiižika muusikapreemia ning Eesti Interpreetide Liidu aasta interpreedi tiitli.

et.hansaavik.com

Piletid müügil Piletilevis.